Üldine tegevusjärjekord 3D-mudelist 2D-joonise valmistamisel
Igasugune projekteerimine lõpeb alles siis, kui mudelist on tehtud joonis ja see on vormistatud dokumendina.
Joonist on võimalik teha mitmel erineval moel. Kui joonise formaat koos raamjoone ja nurgatabeliga oli varem ette valmistatud, siis on üks võimalus toimida järgmiselt.
1. Joonise tegemiseks vii kursor nupule Application Button (rakendusnupp) ja klõpsa vasakul hiireklahvil, nüüd avaneb rippmenüü mitmete valikutega (vt joonis 31). Vali viimati kasutatud dokumendid (Recent Documents) ja ava sealt sobiv jooniste fail, kus on eelnevalt ettevalmistatud jooniselehed (faili laiend on alati dft). Joonisel 31 on selleks välja valitud joonised failinimetusega „ST4 2D-joonised. dft“. Avamiseks klõpsa seal vasakule hiireklahvile.
Joonis 31. Detaili modelleerimise keskkonna ISO Part ekraanipildi fragment. Jooniste faili avamine rakendusnupu kaudu
2. Avaneb joonisefail varem valmistatud jooniselehega (vt joonis 32). Sellesse faili vormistatakse kõikide detailide joonised. Kõik joonised on ühes failis, nagu kiirköitjas.
Joonis 32. Projekteerimiskeskkonna ISO Draft ekraanipildi fragment. Töölaual on joonise tegemiseks avatud A4-formaat ja näidatud kujutiste genereerimise ikoonid
3. Vali peatööriistaribalt ikoon View Wizard (joonestatud vaadete abiprogramm) ja aktiveeri see. View Wizard on tööriist, mille abil saab vajalikust mudelist genereerida detaili kujutised (vt joonis 32). Klõpsanud ülalnimetatud ikoonil, avaneb töölaual dialoogiaken (vali manus) (vt joonis 33).
4. Ilmub dialoogiaken Select Attachment (vali manus), kust saab valida mudeli joonise tegemiseks. Vali sealt risttahukas (laiendiga par). Kui nimetatud fail loetelus puudub, siis vali sealsamas aknas (Browser’i otsingumootor). Nüüd ilmub dialoogiaken , siin jälgi, et failitüüp oleks Part Document . Siit saad valida vajaliku faili ja vajutada nupule Open (ava) (vt joonis 3-32). Eelvaateaknas näeme aktiveeritud mudelit.
Joonis 33. Dialoogiaken Select Model (vali mudel) . aktiveeritud mudel ilmub dialogi aknasse
5. Avaneb järgmine dialoogiaken Drawing View Creation Wizard (vt joonis 34) (joonise vaadete loomise visard). Selles dialoogiaknas lisa kontrollmärgid, nagu on näidatud joonisel (vt joonis 34). Lõpetuseks klõpsa käsunupul Next (järgmine). Seejärel muutub dialoogiakna sisu (vt joonis 35).
Joonis 34. Dialoogiaken Drawing Viev Creation Wizard . Kontrollmärgid on lisatud vajalike kujutiste ees olevastesse kastikestesse
6. Järgmises dialoogiaknas määra joonise eestvaate, selleks vali dialoogiaknas Front (eestvaade) (vt joonis 35). Kui ei ole teada täpne mudeli asend ekraanide suhtes, siis vali Custom... (tava-...), mille järel avaneb dialoogiaken Custom Orientation (tavaasend) (vt joonis 36).
Custom Orientation on dialoogiaken, mis võimaldab kasutajal kohandada eelmises dialoogiaknas valitud joonise vaate asendit oma vajadustele.
Joonis 35. Dialoogiaken peavaate (eestvaate) valiku tegemiseks ja tegevuse jätkamiseks
7. Dialoogiaknas Custom Orientation kontrolli valitud detaili peavaate (eestvaate) asendit ja vajadusel muuda seda, nt (pööra). Kui peavaade sobib, siis pole tarvis muudatusi teha (vt joonis 36). Klõpsa kursoriga nupul Close (sulge), sellega on dialoogiaknas olev vaade määratud peavaateks. Orientatsiooni dialoogiaken sulgub ja avaneb uus.
Joonis 36. Peavaate orientatsiooni seadistamise dialoogiaken. Tööriistad akna ülemises servas on ette nähtud mudeli seadmiseks õigesse asendisse peavaate asendi valikul
8. Avaneb uuesti dialoogiaken Drawing View Creation Wizard (joonise vaadete loomise viisard), kuid selle sisu on muutunud. Siin aknas saab valida vajalikud joonise kujutised (joonise vaated ja aksonomeetrilised kujutised), mis on vaja selle detaili joonisele paigutada. Orientatsiooni dialoogiaknas (Custom Orientation) valitud kujutis on keskel, see on valitud peavaade (eestvaade). Kui on vaja lisada teisi kujutisi (vaateid ja aksonomeetrilisi kujutisi), tuleb need dialoogiaknas aktiveerida (vt joonis 37). Klõpsa kursoriga vastaval vaatel. Liigsed kujutised on võimalik hiljem kustutada.
9. Lisavaadete aktiveerimiseks klõpsa vasaku hiireklahviga sobivate kujutiste peal. Selle näite puhul peaks valima lisaks pealtvaate ja aksonomeetria (vt joonis 3-37).
Joonis 37. Töölaual on avatud joonise vaadete valiku dialoogiaken vajalike kujutiste valimiseks ja joonisele tõstmiseks
10. Kujutiste valiku lõpetamiseks klõpsa nupul (vt joonis 37).
11. Dialoogiaken sulgub ja kursori juurde tekkib punane kast, milles on kõik valitud kujutised (vt joonis 39 a).
12. Vii kujutiste kast joonisevälja keskele ja klõpsa vasakul hiireklahvil. Valitud kujutised paigutatakse jooniselehele näidatud kohta (vt joonis 39b).
13. Peatööriistaribal grupis Drawing Views (joonise vaated) on ikoon (peavaade) (vt joonis 32). Aktiveerinud käsu ja klõpsanud valitud vaatel, muudab programm selle aktiveeritud vaate peavaateks. See vaade jääb aktiivseks ja sellest saab genereerida teisi vaateid hiirt liigutades (klahve puutumata):
- alla lohistades saab pealtvaate;
- paremale lohistades saab vasakultvaate;
- diagonaalselt lohistades saab aksonomeetrilise kujutise.
14. Muuda aksonomeetrilise kujutise mõõtkava, selleks aktiveeri peatööriistaribalt Select (vali tööriist) (vt joonis 28).
- Tee aksonomeetriline kujutis aktiivseks, klõpsates aksonomeetrilisel kujutisel.
- Muutuvalt tööriistaribalt vali uus mõõtkava 1:2 ja vajuta klahvi Enter. Arvuti vähendab aksonomeetrilist kujutist etteantud mõõtkava järgi (vt joonis 38 ja 46).
- Lisa valitud kujutisele mõõtkava arvväärtus. Samalt realt aktiveeri (vali – näita pealkirja), seal aktiveeri rippmenüüst (näita esmast. pealkirja) ja (näita mõõtkava) (vt joonis 38). Seejärel rippmenüü sulgub ja arvuti lisab kujutisele mõõtkava (vt joonis 40).
- Aktiveeri ükskõik milline risttahuka ristprojektsioonidest. Muutuval ribal Scale (mõõtkava) lahtris vali 1:1. Programm muudab kõikide ristprojektsioonide mõõtkava (vt joonis 40).
Joonis 38. Töölaual on avatud jooniselehe formaadi ülemine osa ja aktiveeritud ikoon koos rippmenüüga kujutisele mõõtkava ja pealkirjade lisamiseks
Joonis39. 2D-projekteerimiskeskkonna ISO Draft ekraanipildi fragmendid: a – töölaual on punase kontuuriga kast, mille sees on kõik valitud kujutised; b – pärast klõpsu ekraanil, kastis olevad kujutised muutuvad jooniselehel nähtavaks.
15. Lisa lõike kujutis:
- aktiveeri peatööriistaribalt sakist Home grupist Drawing Views (lõiketasapind) (vt joonis 32);
- vii kursor kujutisele, millele soovid tõmmata lõiketasapinda kujutava joone. Kui kujutis muudab värvi, siis klõpsa vasakule hiireklahvile;
- kujutis muudab keskonda, nüüd saab tõmmata lõiketasapinda kujutava joone (s.o tasapinna, mida mööda kulgeb tulevane lõikekujutis);
Joonis 40. 2D-projekteerimiskeskkonna ISO Draft ekraanipildi fragment. Lõiketasapinna määramise keskkonnas on tõmmatud lõiketasapind. Lõiketasapinna keskkonna sulgemise nupp.
- kui joone käsunupp Line (joon) on aktiivne, siis tõmba lõiketasapinda kujutav joon lähtekujutisele nii, nagu on näidatud joonisel 40; kui joone käsunupp ei ole aktiivne, siis aktiveeri see ja tõmba vajalik joon (vt joonis 40);
- klõpsa grupis Close (sulge) oleval ikoonil (sulge lõiketasapind), mille järel tekivad lõikejoonele tulevase lõikekujutise suunda näitavad nooled koos lõikepinna tähistega (vt joonis 41a);
NB! Punased nooled näitavad lõikekujutise vaatamise (projekteerimise) suunda
- kursori liigutamisega muudavad punased nooled suunda, vali vajalik noolte suund ja klõpsa vasakule hiireklahvile. Seejärel punased suunanooled fikseeritakse, nende värvus muutub ja lõiketasapinnale jäävad valitud lõikekujutise suunda näitavad nooled (vt joonis 41b).
Lõike suuna valikul peab kursor olema sellel poolel lõiketasapinda, kuhu on vaja paigutada lõikekujutis.
Joonis 41. 2D-projekteerimiskeskkonna ISO Draft ekraanipildi fragmendid: a – lõike suuna valik, punased nooled näitavad valitavat suunda; b – lõike projekteerimise suund pärast selle fikseerimist
- lõikekujutise projekteerimiseks aktiveeri peatööriistaribalt grupist Drawing Views (lõige) ja mine kursoriga lõiketasapinna joonele, seejärel muudab lõiketasapind värvi (vt joonis 3 - 41a);
- klõpsa lõiketasapinnal vasakut hiireklahvi, seejärel tekib kursori külge punane diagonaalidega ristkülik, mille sees on tulevane lõikekujutis, vea see ristkülik lähtekujutisest eemale nooltega näidatavas suunas (vt joonis 42b);
- lõikekujutise B-B paigutamiseks joonisele nihuta kursor koos ristkülikuga vajalikku kohta ja klõpsa vasakule hiireklahvile, programm genereerib lõikekujutise koos lõike pealkirjaga „SECTION B-B“ (vt joonis 42c);
- ingliskeelse sõna SECTION eemaldamiseks lõiketasapinna tähise eest, vali käsunupp (vali) ja klõpsa lõikekujutisel, seejärel muutuvad aktiivseks lõikekujutis koos pealkirjaga ja lõiketasapind koos tähistega peakujutisel (vt joonis 42c);
Joonis 42. Lõikekujutise paigutamine joonisele: a – aktiveeritud on käsunupp Section ja kursori all on lõikepinda tähistav joon aktiivne; b – klõpsa lõikejoonel ja vii ristküliku lõikekujutisega nooltega näidatud suunas; c – lõikepinnalt D-D väljatoodud lõikekujutis on paigutatud joonisele
Joonis 43. Lõikepinna omaduste dialoogiaknas on aktiveeritud sõna SECTION, et saaks selle kustutada
- avanenud dialoogiaknas kontrolli ja märgi järgmised andmed:
- joone tüüp (Line type) on lai kriipspuktjoon (joone laius (Line width) vähemalt 0,5 mm);
- lahtris Style (stiil, kuju) vali joone kujuks kas Thick/Thin (lai/kitsas) või Thick corners only (ainult otstest ja nurkadest lai) (siin on valitud Thick/Thin, vt joonis 44 a);
- noole kaugus jooneotsast (Offset arrow) – kirjuta lahtrisse 0,2 ja vajuta OK.
Risttahuka lõige on vormistatud (vt joonis 44b ja 46), nüüd on vaja joonis mõõtmestada ja täita nurgatabel (vt joonis 46). Lisada nurgatabelisse detaili nimi ja materjal vastavatesse lahtritesse, lisada tähis ja muud vajalikud formaalsed atribuudid.
Joonis 44. Lõikekujutise lõplik kujundamine standardnõuete järgi: a – vajalikud andmed lõiketasapinna joone muutmiseks on sisestatud dialoogiaknasse; b – risttahuka peavaade ja lõikekujutis D-D, lõiketasapinna joon on muudetud
16. Lisa kujutistele vajalikud mõõtmed.
- Vali peatööriistaribalt grupist Dimension Retrieve Dimensions (too mõõtmed vaatele).
- Seejärel klõpsa kujutisel. Arvutiprogramm lisab sellele kujutisele mudelil olevad mõõtmed, kui osa mõõtmeid on paigutatud ebaratsionaalselt, siis korrigeeri mõõtmete asukohta või kustuta mittevajalikud mõõtmed. Lisa mõõtmed, mis jäid üle kandmata või mida ei olnud mudelile kantud (vt joonis 46).
- Mõõtmete kustutamiseks vali tööriist ja klõpsa mittevajalikul mõõtjoonel. Mõõtjoon koos mõõtmega muutub aktiivseks ja klahvile Delete vajutades saab kustutada mittevajalikud mõõtmed.
- Aktiveeri peatööriistaribalt grupist Dimension (vahekaugus) ja märgi kolme hiireklõpsuga vajalikud mõõdud. Jälgi, et muutuval tööriistaribal kastis Dimension Type (mõõtme tüüp) oleks valitud (nominaalväärtus) (vt joonis 45).
- Et konstrueeritud detaili oleks lihtsam valmistada, lisatakse sageli joonistele teatmemõõtmed. Muutuvalt tööriistaribalt saab selleks valida mõõtme tüübi valikute alt teatmemõõde (vt joonis 45).
Joonis 45. 2D-projekteerimiskeskkonna ISO Draft ekraanipildi fragment. Mõõtmete valiku ja defineerimise paneel muutuval tööriistaribal
Joonis 46. 2D-projekteerimiskeskkonna ISO Draft ekraanipildi fragment. Joonis on valmis, korrektselt vormistatud, täidetud on nurgatabel
Lõpetuseks , klõpsake ikoonil, et äsjavalminud joonis lõplikult salvestada.